Lasteaed Mõmmik
Sotsiaalministeeriumi info koroonaviiruse kohta.
Kõige uuem info koroonaviiruse kohta on leitav:
https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus
Allpool mõned korduma kippuvad küsimused ja vastused neile:
Kas on koostatud ja saadetud juhised koolidele, õpilastele, õpetajatele?
Terviseamet on saatnud soovituste ettepanekud koolide jaoks Haridus- ja Teadusministeeriumile, kellel on pädevus koostada vastavad juhendid koolidele. Terviseameti soovituste kohaselt võiks riskipiirkonnast tulnud õpilased jääda 14-ks päevaks koduõppele. Koolides ja lasteaedades tuleks järgida tavapärasest veelgi rangemalt hügieenireeglite täitmist.
Missugune on meie tervishoiusüsteemi võimekus, kui COVID-19 peaks Eestis laialdasemalt levima hakkama?
COVID-19-ga tegelemiseks on kaks faasi. Hetkel on Eestis käsil nö esimene faas, mille eesmärgiks on nakatunute varajase tuvastamise läbi haiguse kohapealse leviku täielik piiramine. Kui peaksime jõudma olukorda, kus haiguse kohapealset levikut ei ole enam võimalik vältida, siis tänane haiguskahtlase patsiendi ja kontaktsete käsitlemine ei ole enam jätkusuutlik. Sellises olukorras rakendame nö teise faasi, mille strateegiad on sarnased gripi käsitlusele. Sel juhul hospitaliseeritakse vaid need inimesed, kes vajavad seda kliinilistel näidustustel, teistel haigestunutel soovitatakse püsida kodus.
Kas transpordiga seotud ettevõtted (lennujaam, sadamad, bussifirmad jm) on informeeritud, missuguseid meeteid tuleks rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik?
Eelnevalt, kui peamine riskipiirkond oli vaid Hiina, oleme jaganud infot lennujaamale ja sadamatele. Maismaatransporti polnud seni teavitatud, kuid seda tehti 27. veebruaril. Nüüdseks on ka maismaatranspordiga tegelevatele ettevõtetele info edastatud ning neil on teadmised, missuguseid meetmeid rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik.
Kas (rahvusvaheliste) ürituste korraldamisele on seatud piiranguid?
Hetke epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt koostab ja annab Terviseamet välja kriteeriumid, mida järgida suurürituste korraldamisel. Sealjuures on ürituste korraldajatel õigus rakendada soovi korral rangemaid meetmeid.
Missugused on soovitused tööandjatele seoses töötajatega, kes on viibinud riskipiirkonnas või kellel on olnud kokkupuude COVID-19 nakatunuga?
Võimalusel võimaldada töötajatel viibida kodus 14 päeva pärast kokkupuudet COVID-19 nakatunuga või pärast riskipiirkonnast naasmist. Arsti kaalutletud otsustel on võimalik välja kirjutada haigusleht. Sellisel juhul väljastatakse haigele haigusleht või hooldusleht ning selle alusel maksab haigekassa hüvitist tavapärases korras.
Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta enda töötajaid ja kliente?
Järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid:
Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Tõhusaks meetmeks on ka poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele kasutamiseks.
Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
Kas üld- ja erihoolekande asutused (nt hooldekodud, turvakodud jms asutused) peaksid patsientide külastamist piirama?
Üld- ja erihoolekande asutuste külastuspiirangute soovitused on sarnased nagu rakendatakse gripi ja teiste respiratoorsete haiguste leviku piiramiseks. Teavitada külastajaid, et haigena mitte asutusse tulla, kuna vanemad inimesed on eriti ohustatud gripi ja muude viirusnakkuste poolt. Eraldi külastajate kontroll ei ole vajalik.
Oskar Lepik
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / +372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium
https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus
Allpool mõned korduma kippuvad küsimused ja vastused neile:
Kas on koostatud ja saadetud juhised koolidele, õpilastele, õpetajatele?
Terviseamet on saatnud soovituste ettepanekud koolide jaoks Haridus- ja Teadusministeeriumile, kellel on pädevus koostada vastavad juhendid koolidele. Terviseameti soovituste kohaselt võiks riskipiirkonnast tulnud õpilased jääda 14-ks päevaks koduõppele. Koolides ja lasteaedades tuleks järgida tavapärasest veelgi rangemalt hügieenireeglite täitmist.
Missugune on meie tervishoiusüsteemi võimekus, kui COVID-19 peaks Eestis laialdasemalt levima hakkama?
COVID-19-ga tegelemiseks on kaks faasi. Hetkel on Eestis käsil nö esimene faas, mille eesmärgiks on nakatunute varajase tuvastamise läbi haiguse kohapealse leviku täielik piiramine. Kui peaksime jõudma olukorda, kus haiguse kohapealset levikut ei ole enam võimalik vältida, siis tänane haiguskahtlase patsiendi ja kontaktsete käsitlemine ei ole enam jätkusuutlik. Sellises olukorras rakendame nö teise faasi, mille strateegiad on sarnased gripi käsitlusele. Sel juhul hospitaliseeritakse vaid need inimesed, kes vajavad seda kliinilistel näidustustel, teistel haigestunutel soovitatakse püsida kodus.
Kas transpordiga seotud ettevõtted (lennujaam, sadamad, bussifirmad jm) on informeeritud, missuguseid meeteid tuleks rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik?
Eelnevalt, kui peamine riskipiirkond oli vaid Hiina, oleme jaganud infot lennujaamale ja sadamatele. Maismaatransporti polnud seni teavitatud, kuid seda tehti 27. veebruaril. Nüüdseks on ka maismaatranspordiga tegelevatele ettevõtetele info edastatud ning neil on teadmised, missuguseid meetmeid rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik.
Kas (rahvusvaheliste) ürituste korraldamisele on seatud piiranguid?
Hetke epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt koostab ja annab Terviseamet välja kriteeriumid, mida järgida suurürituste korraldamisel. Sealjuures on ürituste korraldajatel õigus rakendada soovi korral rangemaid meetmeid.
Missugused on soovitused tööandjatele seoses töötajatega, kes on viibinud riskipiirkonnas või kellel on olnud kokkupuude COVID-19 nakatunuga?
Võimalusel võimaldada töötajatel viibida kodus 14 päeva pärast kokkupuudet COVID-19 nakatunuga või pärast riskipiirkonnast naasmist. Arsti kaalutletud otsustel on võimalik välja kirjutada haigusleht. Sellisel juhul väljastatakse haigele haigusleht või hooldusleht ning selle alusel maksab haigekassa hüvitist tavapärases korras.
Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta enda töötajaid ja kliente?
Järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid:
Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Tõhusaks meetmeks on ka poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele kasutamiseks.
Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
Kas üld- ja erihoolekande asutused (nt hooldekodud, turvakodud jms asutused) peaksid patsientide külastamist piirama?
Üld- ja erihoolekande asutuste külastuspiirangute soovitused on sarnased nagu rakendatakse gripi ja teiste respiratoorsete haiguste leviku piiramiseks. Teavitada külastajaid, et haigena mitte asutusse tulla, kuna vanemad inimesed on eriti ohustatud gripi ja muude viirusnakkuste poolt. Eraldi külastajate kontroll ei ole vajalik.
Oskar Lepik
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / +372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium
Alates 26.02 on EDCD (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus) riskihinnangust lähtuvalt koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik ja Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piedmont regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea.
Vt jooksvalt täienevat riskipiirkondade kaarti.
USA John Hopkinsi Ülikooli teaduse- ja insenerikeskuse loodud virtuaalne kaart
Kui olete viibinud viiruse levikupiirkonnas ja 14 päeva jooksul pärast reisilt saabumist on tekkinud palavik, köha või hingamisraskused, siis:
· Kontakteeruge esmalt telefoni teel oma perearstiga või küsige nõu perearsti infoliinilt 1220 või kontakteeruge kiirabiga numbril 112.
· Viibige siseruumides ja vältige kontakte teiste inimestega.
· Aevastades või köhides katke suu ja nina ühekordse salvrätiga (mis tuleb kohe minema visata) või varrukaga, mitte palja käega.
Kui olete viibinud viiruse levikupiirkonnas, kuid sümptomeid ei ole, siis 14 päeva jooksul:
· Jälgige oma tervist ja palaviku, köha või hingamisraskuste tekkimise korral kontakteeruge telefoni teel koheselt arstiga.
· Kui võimalik, püsige kodus (kasutades kodus töötamise/õppimise võimalust), sama soovitus kehtib ka õpilastele.
· Võimalusel vältige ühistransporti ja rahvarohkeid kohti.
Koroonaviiruse vältimiseks:
· Peske või desinfitseerige tihti käsi.
· Aevastades või köhides katke suu ja nina ühekordse salvrätiga (mis tuleb kohe minema visata) või varrukaga, mitte palja käega.
· Vältige kontakti inimestega, kellel on välised haigustunnused – näiteks köha või aevastavad inimesed.
· Vältige silmade, nina ja suu katsumist, kuna käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud.
Rohkem ja jooksvalt täienevat infot leiab Terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus
ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt
LinkLinkhttps://www.hm.ee/et/uudised/terviseameti-soovitused-koolidele-ja-koolieelsete-lasteasutuste-juhtidele-seoses-covid-19
Vt jooksvalt täienevat riskipiirkondade kaarti.
USA John Hopkinsi Ülikooli teaduse- ja insenerikeskuse loodud virtuaalne kaart
Kui olete viibinud viiruse levikupiirkonnas ja 14 päeva jooksul pärast reisilt saabumist on tekkinud palavik, köha või hingamisraskused, siis:
· Kontakteeruge esmalt telefoni teel oma perearstiga või küsige nõu perearsti infoliinilt 1220 või kontakteeruge kiirabiga numbril 112.
· Viibige siseruumides ja vältige kontakte teiste inimestega.
· Aevastades või köhides katke suu ja nina ühekordse salvrätiga (mis tuleb kohe minema visata) või varrukaga, mitte palja käega.
Kui olete viibinud viiruse levikupiirkonnas, kuid sümptomeid ei ole, siis 14 päeva jooksul:
· Jälgige oma tervist ja palaviku, köha või hingamisraskuste tekkimise korral kontakteeruge telefoni teel koheselt arstiga.
· Kui võimalik, püsige kodus (kasutades kodus töötamise/õppimise võimalust), sama soovitus kehtib ka õpilastele.
· Võimalusel vältige ühistransporti ja rahvarohkeid kohti.
Koroonaviiruse vältimiseks:
· Peske või desinfitseerige tihti käsi.
· Aevastades või köhides katke suu ja nina ühekordse salvrätiga (mis tuleb kohe minema visata) või varrukaga, mitte palja käega.
· Vältige kontakti inimestega, kellel on välised haigustunnused – näiteks köha või aevastavad inimesed.
· Vältige silmade, nina ja suu katsumist, kuna käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud.
Rohkem ja jooksvalt täienevat infot leiab Terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus
ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt
LinkLinkhttps://www.hm.ee/et/uudised/terviseameti-soovitused-koolidele-ja-koolieelsete-lasteasutuste-juhtidele-seoses-covid-19
